Huvijuhtimises puhuvad uued tuuled

Kevadisel vaheajal toimus Tallinna Reaalkoolis Eesti Huvijuhtide Liidu (EHJL) korraldatud kevadseminar „Uued tuuled“. Osalejaid oli vaatamata kahekuusele etteteatamisele ja mündisele osalustasule vähevõitu- vaid paarikümne kanti. Juhatus oli nõutu – kas huvijuhid on eelviimase veerandi lõpuks kurnatud?, Kas „kõik“ käivad perepuhkusel?, Kas kevadvaheaeg on juba jaanuari algusest koolitusi täis? Kas huvijuhte ei huvita toimuvad muutused? Ega me õiget vastust välja mõelda osanudki, olime rõõmsad kõikide üle, kes kohal. Ja kohal oldi Võrumaalt, Jõgevamaalt, Ida-Virumaalt, Harjumaalt, Tallinnast, Viljandimaalt, Järvamaalt ja Saaremaalt.

Seminari avas EHJL esimees Triino Lest, kes tõi välja kaks mitte just väga rõõmustavat punkti. Esiteks on Vabariigi Valitsusele esitatud „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse“ eelnõu, mis on saanud ka kooskõlastuse. Selle §74 lg 2 ütleb „Koolitöötajate koosseisu kinnitab direktor koolipidaja kehtestatud korras.“ Hetkel on olemas miinimumkoosseis, milles ka huvijuht sees. Edaspidi sõltub huvijuhi olemasolu suuresti direktori veendumustest. Ja loomulikult rahast. Teiseks: EHJL juhatus kohtus möödunud aasta novembris Haridus- ja Teadusministeeriumi noorteosakonna esindusega. Kõlama jäi mõte, et oluline on iseenda vajalikkus mõtestada ja sõnastada, sest teised ei pruugi meie (huvijuhtide) väärtust samamoodi mõista. Just selle viimase soovituse järgi olemegi liidu korraldatud sündmustel toimetanud – tõstnud huvijuhtide enesehinnangut, ühtlustanud pilti kaasaegsest heast ja vajalikust huvijuhist.

EHJL juhatuse liige Ülle Roomets tutvustas oma ettekandes uue noorsootöö arengukava taustaanalüüsi ning Eesti ja Euroopa Liidu dokumente, mille sisu ja eesmärkidega peaks iga huvijuht kursis olema. Kõige keerulisemaks osutus seminaril rühmatöö teemal „Mida keegi peale huvijuhi koolis ei suuda/oska/tee?“ Tuleb tõdeda, et peaaegu igale pakkumisele sai vastata „Kui direktor käseb, küll õpetajad teevad.“ Kõik rühmad jõudsid siiski sarnastele seisukohtadele:

1. Aineõpetajaid võib ju üksikute sündmuste korraldamisega koormata, aga siis kaob tervikpilt tunnivälisest õppetööd toetavast tegevusest, mille tulemusena hääbuvad ilmselt koolitraditsioonid ja võib olla kooli eripäragi.
2. Huvijuhi korraldatud sündmuste ja ühistegevuste abil saab edukalt kinnistada riikliku õppekava üldpädevusi: kasutada teadmisi ja harjutada erinevaid oskusi praktilises tegevuses.
3. Huvijuhi tegevus mõjutab kõiki kooli/piirkonna lapsi. Tema korraldatud tegevused peavad arvestama kõigi õpilaste huvide, soovide ja vajadustega. Samuti on huvijuhil parimad võimalused koostöös klassijuhatajate ja aineõpetajatega, märgata andekaid õpilasi ning suunata neid oma andeid arendama erinevatesse huviringidesse ja -koolidesse – neid tutvustades ja vajadusel/võimalusel ka uusi huviringe ellu kutsudes. Oluline on koostöö lapsevanematega, et laps saaks parimad võimalused enda tugevuste arendamisel. Ühtlasi on huvijuht koordinaatoriks, et kooli huviringide juhendajad korraldaksid oma töö nii, et huvilisel ei tuleks valida mitme samal ajal toimuva vahel.
4. Valdava osa huvijuhi korraldatud tegevuste eesmärgiks on õpilaste sotsiaalsete oskuste parandamine, arendamine, kinnistamine – tema korraldatud sündmustes ja tegevustes on olulisel kohal suhtlemine, esinemine, korraldamine, meeskonnatöö. Huvitegevuses osalemine võimaldab õpilastel saada adekvaatsema pildi oma „minast“- oma võimetest ja oskustest. Eduelamuse võivad saada ka akadeemiliselt vähemvõimekad – tunnustus ja julgustus on igale õpilasele väga oluline, seda eriti olukorras, kus (põhi)koolist väljalangevus on ebameeldivalt suur. Enesekindlam inimene suudab olla hoolivam ja suuremeelsem ka teiste suhtes, eriti oluline on see koos grupis ja meeskonnas töötades.
5. Just koolis saavad õpilased huvijuhi toel esimesed kogemused demokraatiast – valitsemisest, vastutusest - seda eelkõige õpilasesinduse kaudu. Turvalises keskkonnas saab proovida erinevaid rolle – president, juhatuse liige, klassi esindaja, korraldaja, kõnepidaja, korrapidaja jne.jne. Saab teha ka vigu, tegeleda nende tagajärgedega ning õppida leidma lahendusi – turvaliselt, sest on keegi, kes „silma peal hoides“ ei lase asjadel väga „hulluks“ minna.
6. Kaasates ühistesse tegevustesse erinevas vanuses õpilasi, seob huvitegevus kooliperet - selginevad ühised väärtused, tiheneb omavaheline suhtlemine ja paraneb suhtluskultuur – koolikultuur üldisemalt. Kaasates ettevalmistustesse, läbiviimisse ja/või osalemisse laspevanemaid ja perekondi, aitab huvijuht kaasa üksteisest hooliva kogukonna kujunemisele. Koostöö KOV teiste asutustega peaks olema iga huvijuhile enesestmõistetav tööstiil – siingi on huvijuhil (eriti heal huvijuhil) oluline roll koostöövõimelise kogukonna osana.
7. Huvijuht kuulub eesti kooli. Ta on meie haridussüsteemi eripära, millele on tunnustust avaldanud paljud meie tegevusega tutvunud välisriikide spetsialistid. Huvijuht arvestab oma töös nii haridusele kui noorsootööle seatud eesmärkide ja ülesannetega. Kuigi tegelikult ei tohiks neid valdkondi eraldada ja piiritleda, sest ühine eesmärk on ju noore arengu toetamine ja talle parima ja võimetekohase stardiplatvormi pakkumine.
8. Huvijuht püüab anda oma panuse, et kool vastaks kiirelt uueneva maailma vajadustele ja nõudmistele. Üheks oluliseks tööks on väljastpoolt kooli tulevate arvutute õppetööväliste pakkumiste (etendused, loengud, töötoad jne) selekteerimine. Loomulikult peab huvijuht olema kursis noorte maailmas toimuvaga, parem veel, kui suudab juhtuma hakkavat koheselt huvitegevuses kasutada.
9. Huvijuht armastab oma tööd (teisiti pole võimalik!), järelikult teeb ta seda südamega, ta hoolib ja õpetab seeläbi hoolimist ka õpilastele. Oma isikliku eeskujuga võib meist igaüks maailma muuta!

Sel aastal on meie jaoks oluline osaleda noortevaldkonna arengukava 2020 loomisel ja eeltoodu aitab meid selles kindlasti. Aitäh grupitöös osalejatele.

Päeva lõpetas liidu esimehe Triino Lesta enesessevaatamine sügisest rakenduva noorsootöötaja kutsestandardi abil. Triino osales kutsekoja töörühmas, mis uusi nõudeid välja töötas. Selgus, et ühel „korralikul tavalisel huvijuhil“ peab olema palju oskusi, pädevusi ning isikuomadusi, et seda tööd hästi teha. Ühtlasi julgustas esimees kõiki endale kutsetunnistust taotlema, sest eks ole seegi üks näitaja, et tegu on õige inimesega riigile väärikaid kodanikke kasvatama. Kuna tegu on põhjaliku eneseanalüüsiga aitab protsess kindlasti kaasa enda töö mõtestamisele ja vajadusel muutmisele, kaasajastamisele.

Seminari raames toimus ka Eesti Huvijuhtide Liidu erakorraline üldkogu, mille käigus kinnitati põhikirja muudatused ning laiendati juhatust kahe liikme võrra – huvijuhtide huvide eest seisavad nüüd ka Ene Liivand Kolga Keskkoolist ja Inge Mälzer Rõuge Põhikoolist.

Augustikuus toimub järjekordne „Huvijuhtide suveakadeemia nr 5- Lavastatud, avastatud!“ Seal siis arutame suures ringis edasi. Kohtumiseni, kolleegid!

Kevadseminari toimumist aitasid korraldada Hasartmängumaksu Nõukogu ja Tallinna Reaalkooli huvijuht Piret Otsa. Suur aitäh teile.

Ene Hunt

Ülle Roomets

EHJL juhatuse liikmed