Kevadisel
vaheajal toimus Tallinna Reaalkoolis Eesti Huvijuhtide Liidu (EHJL)
korraldatud kevadseminar „Uued tuuled“. Osalejaid oli vaatamata
kahekuusele etteteatamisele ja mündisele osalustasule vähevõitu-
vaid paarikümne kanti. Juhatus oli nõutu – kas huvijuhid on
eelviimase veerandi lõpuks kurnatud?, Kas „kõik“ käivad
perepuhkusel?, Kas kevadvaheaeg on juba jaanuari algusest koolitusi
täis? Kas huvijuhte ei huvita toimuvad muutused? Ega me õiget
vastust välja mõelda osanudki, olime rõõmsad kõikide üle, kes
kohal. Ja kohal oldi Võrumaalt, Jõgevamaalt, Ida-Virumaalt,
Harjumaalt, Tallinnast, Viljandimaalt, Järvamaalt ja Saaremaalt.
Seminari avas
EHJL esimees Triino Lest, kes tõi välja kaks mitte just väga
rõõmustavat punkti. Esiteks on Vabariigi Valitsusele esitatud
„Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduse“ eelnõu, mis on saanud ka kooskõlastuse.
Selle §74 lg 2 ütleb „Koolitöötajate koosseisu kinnitab
direktor koolipidaja kehtestatud korras.“ Hetkel on olemas
miinimumkoosseis, milles ka huvijuht sees. Edaspidi sõltub huvijuhi
olemasolu suuresti direktori veendumustest. Ja loomulikult rahast.
Teiseks: EHJL juhatus kohtus möödunud aasta novembris Haridus- ja
Teadusministeeriumi noorteosakonna esindusega. Kõlama jäi mõte, et
oluline on iseenda vajalikkus mõtestada ja sõnastada, sest teised
ei pruugi meie (huvijuhtide) väärtust samamoodi mõista. Just selle
viimase soovituse järgi olemegi liidu korraldatud sündmustel
toimetanud – tõstnud huvijuhtide enesehinnangut, ühtlustanud
pilti kaasaegsest heast ja vajalikust
huvijuhist.
EHJL juhatuse
liige Ülle Roomets tutvustas oma ettekandes uue noorsootöö
arengukava taustaanalüüsi ning Eesti ja Euroopa Liidu dokumente,
mille sisu ja eesmärkidega peaks iga huvijuht kursis olema. Kõige
keerulisemaks osutus seminaril rühmatöö teemal „Mida keegi peale
huvijuhi koolis ei suuda/oska/tee?“ Tuleb tõdeda, et peaaegu igale
pakkumisele sai vastata „Kui direktor käseb, küll õpetajad
teevad.“ Kõik rühmad jõudsid siiski sarnastele seisukohtadele:
- Aineõpetajaid võib ju üksikute sündmuste korraldamisega koormata, aga siis kaob tervikpilt tunnivälisest õppetööd toetavast tegevusest, mille tulemusena hääbuvad ilmselt koolitraditsioonid ja võib olla kooli eripäragi.
- Huvijuhi korraldatud sündmuste ja ühistegevuste abil saab edukalt kinnistada riikliku õppekava üldpädevusi: kasutada teadmisi ja harjutada erinevaid oskusi praktilises tegevuses.
- Huvijuhi tegevus mõjutab kõiki kooli/piirkonna lapsi. Tema korraldatud tegevused peavad arvestama kõigi õpilaste huvide, soovide ja vajadustega. Samuti on huvijuhil parimad võimalused koostöös klassijuhatajate ja aineõpetajatega, märgata andekaid õpilasi ning suunata neid oma andeid arendama erinevatesse huviringidesse ja -koolidesse – neid tutvustades ja vajadusel/võimalusel ka uusi huviringe ellu kutsudes. Oluline on koostöö lapsevanematega, et laps saaks parimad võimalused enda tugevuste arendamisel. Ühtlasi on huvijuht koordinaatoriks, et kooli huviringide juhendajad korraldaksid oma töö nii, et huvilisel ei tuleks valida mitme samal ajal toimuva vahel.
- Valdava osa huvijuhi korraldatud tegevuste eesmärgiks on õpilaste sotsiaalsete oskuste parandamine, arendamine, kinnistamine – tema korraldatud sündmustes ja tegevustes on olulisel kohal suhtlemine, esinemine, korraldamine, meeskonnatöö. Huvitegevuses osalemine võimaldab õpilastel saada adekvaatsema pildi oma „minast“- oma võimetest ja oskustest. Eduelamuse võivad saada ka akadeemiliselt vähemvõimekad – tunnustus ja julgustus on igale õpilasele väga oluline, seda eriti olukorras, kus (põhi)koolist väljalangevus on ebameeldivalt suur. Enesekindlam inimene suudab olla hoolivam ja suuremeelsem ka teiste suhtes, eriti oluline on see koos grupis ja meeskonnas töötades.
- Just koolis saavad õpilased huvijuhi toel esimesed kogemused demokraatiast – valitsemisest, vastutusest - seda eelkõige õpilasesinduse kaudu. Turvalises keskkonnas saab proovida erinevaid rolle – president, juhatuse liige, klassi esindaja, korraldaja, kõnepidaja, korrapidaja jne.jne. Saab teha ka vigu, tegeleda nende tagajärgedega ning õppida leidma lahendusi – turvaliselt, sest on keegi, kes „silma peal hoides“ ei lase asjadel väga „hulluks“ minna.
- Kaasates ühistesse tegevustesse erinevas vanuses õpilasi, seob huvitegevus kooliperet - selginevad ühised väärtused, tiheneb omavaheline suhtlemine ja paraneb suhtluskultuur – koolikultuur üldisemalt. Kaasates ettevalmistustesse, läbiviimisse ja/või osalemisse laspevanemaid ja perekondi, aitab huvijuht kaasa üksteisest hooliva kogukonna kujunemisele. Koostöö KOV teiste asutustega peaks olema iga huvijuhile enesestmõistetav tööstiil – siingi on huvijuhil (eriti heal huvijuhil) oluline roll koostöövõimelise kogukonna osana.
- Huvijuht kuulub eesti kooli. Ta on meie haridussüsteemi eripära, millele on tunnustust avaldanud paljud meie tegevusega tutvunud välisriikide spetsialistid. Huvijuht arvestab oma töös nii haridusele kui noorsootööle seatud eesmärkide ja ülesannetega. Kuigi tegelikult ei tohiks neid valdkondi eraldada ja piiritleda, sest ühine eesmärk on ju noore arengu toetamine ja talle parima ja võimetekohase stardiplatvormi pakkumine.
- Huvijuht püüab anda oma panuse, et kool vastaks kiirelt uueneva maailma vajadustele ja nõudmistele. Üheks oluliseks tööks on väljastpoolt kooli tulevate arvutute õppetööväliste pakkumiste (etendused, loengud, töötoad jne) selekteerimine. Loomulikult peab huvijuht olema kursis noorte maailmas toimuvaga, parem veel, kui suudab juhtuma hakkavat koheselt huvitegevuses kasutada.
- Huvijuht armastab oma tööd (teisiti pole võimalik!), järelikult teeb ta seda südamega, ta hoolib ja õpetab seeläbi hoolimist ka õpilastele. Oma isikliku eeskujuga võib meist igaüks maailma muuta!
Sel aastal on
meie jaoks oluline osaleda noortevaldkonna arengukava 2020 loomisel
ja eeltoodu aitab meid selles kindlasti. Aitäh grupitöös
osalejatele.
Päeva lõpetas
liidu esimehe Triino Lesta enesessevaatamine sügisest rakenduva
noorsootöötaja kutsestandardi abil. Triino osales kutsekoja
töörühmas, mis uusi nõudeid välja töötas. Selgus, et ühel
„korralikul tavalisel huvijuhil“ peab olema palju oskusi,
pädevusi ning isikuomadusi, et seda tööd hästi teha. Ühtlasi
julgustas esimees kõiki endale kutsetunnistust taotlema, sest eks
ole seegi üks näitaja, et tegu on õige inimesega riigile väärikaid
kodanikke kasvatama. Kuna tegu on põhjaliku eneseanalüüsiga aitab
protsess kindlasti kaasa enda töö mõtestamisele ja vajadusel
muutmisele, kaasajastamisele.
Seminari raames
toimus ka Eesti Huvijuhtide Liidu erakorraline üldkogu, mille käigus
kinnitati põhikirja muudatused ning laiendati juhatust kahe liikme
võrra – huvijuhtide huvide eest seisavad nüüd ka Ene Liivand
Kolga Keskkoolist ja Inge Mälzer Rõuge Põhikoolist.
Augustikuus
toimub järjekordne „Huvijuhtide suveakadeemia nr 5- Lavastatud,
avastatud!“ Seal siis arutame suures ringis edasi. Kohtumiseni,
kolleegid!
Kevadseminari
toimumist aitasid korraldada Hasartmängumaksu Nõukogu ja Tallinna
Reaalkooli huvijuht Piret Otsa. Suur aitäh teile.
Ene Hunt
Ülle Roomets
EHJL juhatuse
liikmed