Mittetulundusühingu
Eesti Huvijuhtide Liit
põhikiri
1. ÜLDSÄTTED
- Mittetulundusühing Eesti Huvijuhtide Liit (edaspidi liit) on Eestis registreeritud ja vabatahtlikkuse alusel ühinenud füüsiliste ja juriidiliste isikute iseseisev eraõiguslik kasumit mittetaotlev organisatsioon, mille põhieesmärgiks ei ole majandustegevuse kaudu tulu saamine.
- Liidu nimi inglise keeles on Estonian School Youth-Leaders Union. Ametlik lühend on EHJL.
- Ühenduse tegevus rajaneb demokraatia põhimõtetel, liikmete omaalgatusel ja ühistegevusel.
- Liit võib oma eesmärkide täitmiseks asutada struktuuriüksusi ja ühinguid. Liit võib kuuluda teistesse organisatsioonidesse.
- Liit juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, nendega kooskõlas olevatest muudest aktidest ja otsustest ning käesolevast põhikirjast.
- Liit võib teha kõiki tehinguid, mis on otseselt või kaudselt vajalikud tema eesmärgi saavutamiseks.
- Liidu juhtimisorganid on: üldkoosolek ja juhatus. Üldkoosolek teostab järelevalvet teiste organite tegevuse üle. Selle ülesande täitmiseks võib üldkoosolek määrata revisjonikomisjoni.
- Liidul on oma arveldusarve ja sümboolika ning tal on selle kasutamise ainuõigus.
- Liidu majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
- Liidu juriidiline aadress on Hariduse 13 Kuressaare Saare maakond 93812 Eesti Vabariik.
- Liit on asutatud 23. mail 2000. a Viljandis määramata ajaks.
2. LIIDU EESMÄRGID JA TEGEVUS
- Liidu põhieesmärkideks on huvitegevuse, koolinoorsootöö ning noorte – ja hariduspoliitikaga seotud inimeste ühendamine, arendamine, väärtustamine ning ühistegevuse korraldamine, sh nende
- esindamine ja õiguste kaitsmine,
- kvalifikatsiooni tõstmine ja koolituste korraldamine,
- tegevuse aktualiseerimine erinevatel tasanditel,
- valdkonnaalane informeerimine.
- Eesmärkide saavutamiseks viib liit ellu järgmisi tegevusi:
- korraldab ja aitab korraldada sihtrühmale, huvigruppidele ning koostööpartneritele koolitusi, seminare, laagreid, õpitubasid, konverentse, mõttetalguid, õpiringe, loenguid jt tegevusi;
- aitab igakülgselt kaasa huvitegevust ja koolinoorsootööd puudutava info ja seadusandluse jõudmiseni siht-ja huvigruppideni;
- rakendab oma liikmete teadmisi võrgustiku kaudu;
- arendab koostööd teiste noortega tegelevate organisatsioonidega kodu- ja välismaal;
- teostab ja nõustab erinevaid koolinoorsootöö projekte;
- koondab ja avaldab huvijuhtide tegevust ja koolinoorsootööd kajastavaid materjale;
- algatab ja viib läbi uuringuid, mis aitavad kaasa koolinoorsootöö arengule;
- valmistab, tellib, ostab ning levitab teavet, s.h. kirjalikke õppematerjale ja vajalikke teatmematerjale, trükiseid ja muid infokandjaid;
- teeb ettepanekuid koolinoorsootööd puudutavate arengukavade, s.h. riiklike projektide ja seadusandlike aktide eelnõude arutamiseks Riigikogule, Vabariigi Valitsusele, ministeeriumidele, kohalikele omavalitsustele ja teistele organisatsioonidele;
- loob tingimusi liidu liikmetele koolitustel osalemiseks;
- inspireerib liikmeid osalema elukestvas õppes;
- võtab vastu rahalisi annetusi ja sõlmib sponsorlepinguid, kirjutab projekte jmt;
- väärtustab ja tunnustab huvijuhtide ning koolinoorsootöösse panustanud isikute tegevust;
- selgitab soolise võrdõiguslikkuse põhimõtteid;
- toetab keskkonnateadlikkuse kujundamist läbi keskkonda säästva mõtteviisi ja noorte ettevõtlikkuse arendamist.
3. LIIDU LIIKMEKS VASTUVÕTMISE NING LIIDUST VÄLJAASTUMISE NING VÄLJAARVAMISE KORD JA TINGIMUSED
- Liidu liikmeks võib astuda iga füüsiline või juriidiline isik, kes vastab liikmetele esitatavatele nõuetele, nõustub liidu eesmärkidega ning on nõus täitma liidu põhikirja ning üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid.
- Liidu toetajaliikmeks võivad olla füüsilised ja juriidilised isikud, kes tunnistavad liidu eesmärke ja soovivad kaasa aidata liidu tegevusele. Toetajaliikmeks saab avalduse alusel ja ta ei oma hääletamisõigust.
- Liitu astumiseks tuleb juhatusele esitada kirjalik avaldus
- Liidu liige tasub liidu arvele käesoleva majandusaasta liikmemaksu käesoleva majandusaasta 1. oktoobriks.
- Kõik liidu liikmed võivad liidust välja astuda kirjaliku avalduse alusel. Välja astumise kinnitab juhatus ühe kuu jooksul avalduse laekumisest.
- Liidu liige arvatakse liidust välja juhatuse ettepanekul üldkoosoleku otsusega lisaks seadustes sätestatud juhtudele, kui:
- ta ei ole tasunud liikmemaksu 2 aastat;
- ta on esitanud liitu vastuvõtmisel teadlikult ebaõigeid andmeid, mille tõttu tema vastuvõtmine liidu liikmeks ei olnud õiguspärane;
- tema tegevus on vastuolus põhikirjaga ja/või kahjustab liidu mainet.
4. LIIKMETE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
- Liidu liikmetel on õigus:
- võtta osa kõigist liidu korraldatavatest üritustest;
- võtta osa sõna- ja hääleõigusega üldkoosolekust;
- saada teavet liidu tegevuse kohta;
- astuda liidust välja;
- olla valitud liidu juhtorganitesse.
- Liidu liikmetel on kohustus:
- tunnustada liidu eesmärke, järgida liidu tegevuses osalemisel põhikirja ning üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid;
- osaleda üldkoosolekutel kas isiklikult või esindaja kaudu, delegeerides oma hääle kirjalikult teisele isiklikult osalevale liidu liikmele;
- liidu organitesse valituna osalema nende töös;
- tasuda õigeaegselt liidu liikmemaksu;
- suhtuda heaperemehelikult liidu varasse;
- hoida ja kaitsta liidu mainet.
- Teisi kohustusi saab liidu liikmetele kehtestada liidu üldkoosolek või liidu juhatus, omades selleks eelnevalt liikmete nõusolekut.
5. ÜLDKOOSOLEK
- Liidu kõrgeimaks juhtorganiks on üldkoosolek, mis kutsutakse kokku vähemalt üks kord aastas. Erakorraline üldkoosolek kutsutakse kokku juhatuse esimehe või vähemalt 1/10 ühenduse liikmete nõudmisel.
- Üldkoosoleku kutse toimumisaja-, koha ning päevakorraga edastatakse kõigile liidu liikmetele vähemalt seitse päeva enne üldkoosoleku toimumist.
- Liidu liige võib volitada teist liidu liiget hääletama tema eest lihtkirjaliku volikirjaga, mis lisatakse üldkoosoleku protokolli juurde.
- Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole üldkoosolekul osalenud liidu liikmetest või nende esindajatest. Häälte jagunemisel võrdselt võetakse vastu otsus, mille poolt on hääletanud üldkoosoleku juhataja. Hääletamise vorm otsustatakse koha peal. Kui vähemalt üks kolmandik hääleõiguslikest kohalviibijatest seda nõuab, tuleb hääletamine läbi viia salaja.
- Üldkoosolekut juhatab juhatuse esimees, tema puudumisel koosolekul valitud juhataja.
- Üldkoosoleku protokollile kirjutavad alla üldkoosoleku juhataja ja protokollija. Üldkoosoleku protokoll tehakse liikmetele kättesaadavaks hiljemalt 14 päeva pärast üldkoosoleku toimumist.
- Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil kõik liidu liikmed.
- Üldkoosoleku ainupädevusse kuulub:
- liidu põhikirja vastuvõtmine ja muutmine;
- liidu tegevusplaani ja eelarve kinnitamine;
- juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine;
- liikmemaksu suuruse kinnitamine;
- aastaaruande kinnitamine;
- revisjonikomisjoni valimine;
- liidu reorganiseerimine ja lõpetamine;
- juhatuse liikmetega tehingute teostamine;
- muude küsimuste otsustamine, mida ei ole antud teiste organite pädevusse.
6. JUHATUS
- Üldkoosolekute vahelisel ajal juhib liidu tegevust juhatus, kes valitakse kolmeks aastaks. Juhatuse liikmete arvu alammääraks on 3 ja ülemmääraks 7 isikut. Juhatuse liige osutub valituks, kui tema poolt hääletab üle poole üldkoosolekul osalevatest või esindatud liidu liikmetest.
- Juhatus on otsustusvõimeline, kui koosolekul osaleb üle poole liikmetest, otsuste vastuvõtmiseks on vaja 2/3 häälteenamust. Kui hääled jagunevad pooleks, on otsustavaks pooleks juhatuse esimehe hääl.
- Juhatuse pädevusse kuulub:
- juhatuse esimehe valimine;
- liidu liikmete arvestuse pidamine ja liikmemaksude kogumine;
- liidu tegevuskava ja eelarve koostamine;
- tegevuste läbiviimiseks vajalike ressursside leidmine;
- majandusaasta aruande koostamine ja raamatupidamise korraldamine;
- liidu vara kasutamine ja käsutamine vastavalt seaduse, käesoleva põhikirja ja üldkoosoleku otsustest tulenevatele nõuetele;
- liidu esindamine kõigis õigustoimingutes;
- liidu palgaliste töötajate tööle võtmine ja töölt vabastamine;
- raha laekumise ja selle kasutamise organiseerimine;
- liidu sümboolika kavandite ja statuutide kinnitamine;
- välissuhete korraldamine ja koordineerimine;
- küsimuste, mis ei nõua põhikirja ja kehtiva seadusandluse alusel üldkoosoleku kokkukutsumist, lahendamine.
- Juhatuse koosoleku kutsub kokku juhatuse esimees või vähemalt 1/3 juhatuse liikmeist. Juhatuse koosolekud toimuvad vähemalt neli korda aastas.
- Juhatuse töökorraldus kinnitatakse juhatuse koosolekul.
- Juhatus võib otsuseid vastu võtta koosolekut kokku kutsumata, kui selle poolt hääletavad kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil kõik juhatuse liikmed.
- Juhatuse kokkukutsujal on õigus omal äranägemisel paluda koosolekust osa võtma vajalikke asjatundjaid konsultantidena või ekspertidena, kellel on koosolekul sõnaõigus.
- Juhatus protokollib oma koosolekud, fikseerib vastuvõetud otsused kirjalikult ning protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.
- Juhatuse esimees:
- valmistab ette ja kutsub kokku juhatuse koosoleku;
- korraldab ühenduse igapäevast tööd;
- kindlustab üldkoosoleku otsuste elluviimise;
- töötab läbi ettepanekud liidu rahaliste vahendite ja täiendavate laekumiste korra kohta;
- kindlustab liidu otsuste ja aruandluse säilitamise;
- koostab liidu aasta tegevusaruande ning esitab selle liidu üldkoosolekul.
7. RAAMATUPIDAMINE, LIIDU VAHENDID, VARA JA KONTROLLORGAN
- Juhatus korraldab liidu raamatupidamise arvestust ja maksab õigusaktidega sätestatud korras makse.
- Liidu vahendid ja vara moodustavad:
- liikmemaksud;
- füüsiliste ja juriidiliste isikute rahalised ja varalised annetused, sponsorlus;
- kohalike omavalitsuste ja riigieelarvelised toetused;
- sihtkapitalide, sihtasutuste, fondide programmide jmt toetused;
- tasuliste ürituste korraldamisest ja liidu muudest finantstuludest saadud tulud;
- liidu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks korraldatud ürituste tulu;
- õppevahendite ja muu sarnase müügi tulud;
- õppekorralduse omaosaluse ja intressitulud.
- Liidu vahendid ja vara kuuluvad liidule ning neid kasutatakse ja käsutatakse liidu eesmärkide saavutamiseks vastavalt kehtivatele õigusaktidele ning käesolevale põhikirjale. Liit võib oma vara rentida, laenata, (anda tasuta kasutusse jne.) lepingulisel alusel.
- Liidu kontrollorganiks on revisjonikomisjon, mis valitakse kuni kolmeks aastaks ja võib olla kuni 3-liikmeline.
- Revisjonikomisjon:
- kontrollib liidu organite poolt vastuvõetud otsuste täitmist, vara ja vahendite kasutamist ja käsutamist ning dokumentide koostamist ja säilitamist vähemalt üks kord aastas hiljemalt 4 kuu jooksul pärast majandusaasta lõppemist;
- esitab oma arvamuse kontrolli tulemuste kohta juhatusele kirjalikult taasesitatavas vormis hiljemalt 12 kalendripäeva enne majandusaasta aruande esitamist üldkogule;
- võib osaleda juhatuse koosolekul.
8. LIIDU LÕPETAMINE, ÜHINEMINE JA JAGUNEMINE
- Liidu ühinemine, jagunemine ja likvideerimine toimuvad seaduses sätestatud korras.
- Liidu likvideerijateks on juhatuse liikmed või üldkoosoleku poolt määratud isikud.
- Liidu likvideerimisel läheb vara sarnase eesmärgiga mittetulundusühingu või avaliku sektori asutuse valdusesse. Pärast kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamist antakse alles jäänud vara üle Vabariigi Valitsuse tulumaksusoodustusega ühenduste nimekirja kantud ühingule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia kultuurhariduse osakonnale).
Põhikiri
on muudetud ja täiendatud üldkoosoleku otsusega, mis toimus 19.
augustil 2011 a. Viljandi linnas; 21. märtsil 2103 Tallinna linnas.